FDM, TDM, WDM, CDMA põhiprintsiibid

Sagedusjaotuse multipleksimise põhiprintsiip on luua sideliinile mitu kanalit, iga kanali signaale moduleeritakse erinevate kandesagedustega ja iga kanali kandesagedused ei kattu üksteisega, nii et sideliin saaks edastavad samaaegselt multipleksitud signaale.

Ajajaotusega multipleksimine võtab jagamisobjektiks kanali edastusaja ja seda teostatakse meetodil, millega määratakse mitmele kanalile mitte-kattuvad ajalõiked. Seetõttu on aegjaotusega multipleksimine sobivam digitaalsete signaalide edastamiseks. See jaguneb veel sünkroonseks ajajaotusega multipleksimiseks ja statistiliseks aegjaotusega multipleksimiseks.

Lainepikkusjaotusega multipleksimine on valguse sagedusjaotusega multipleksimine, mis kasutab optilises süsteemis difraktsioonvõresid, et realiseerida mitme erineva sagedusega valguslaine signaali süntees ja lagunemine.

Koodijaotusega multipleksimine on ka kanalite jagamise meetod. Iga kasutaja saab samaaegselt kasutada suhtluseks sama sagedusriba, kuid kasutatakse koodimustri alusel kanali jagamise meetodit ehk igale kasutajale määratakse aadressikood. Iga kooditüüp ei kattu ega kattu üksteisega ning suhtluspooled ei sega üksteist ning häiretevastane-võime on tugev. Koodijaotusega multipleksimistehnoloogiat kasutatakse peamiselt traadita sidesüsteemides, eriti mobiilsidesüsteemides. See ei saa mitte ainult parandada sidet Hääle kvaliteeti ja andmeedastuse usaldusväärsust, vähendada häirete mõju sidele ja suurendada sidesüsteemi võimsust. Sülearvutid või isiklikud digitaalsed assistendid (Personal Data Assistant, PDA) ja pihuarvutid (Handed Personal Computer, HPC) jne. Mobiilarvutite võrgusuhtlus kasutab seda tehnoloogiat.